Kriisideks valmistumine

Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmusteahel või elutähtsa teenuse katkestus:

mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid;

ohustab paljude inimeste elu või tervist;

põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;

mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;

Kriisiolukorraks valmistumine algab oma kodu ja ümbruse võimalike ohtude hindamisest. Mõtle, millised olukorrad on sinu piirkonnas kõige tõenäolisemad – näiteks tormid, elektrikatkestused, tugev lumesadu või vihmasadu, metsatulekahjud või üleujutused.

Oluline on läbi arutada tegevusplaan pereliikmete, naabrite või korteriühistuga: kuidas kriisiolukorras tegutseda, kuhu minna ja kuidas üksteisega ühendust pidada, kui tavapärased sidekanalid ei tööta.

Kodus peaks alati olema vähemalt nädalaks vajalikud varud, et tulla toime ka siis, kui elekter või veevarustus katkeb. Varusid võib igapäevaselt kasutada, kuid oluline on, et mingil hulgal oleks neid alati tagavaraks olemas.

Koduvarud peaksid sisaldama toiduaineid, mida saab tarbida ka ilma kuumutamata. Lisaks võib kasutada grilli, matkapliiti või priimust, kuid nende kasutamisel tuleb järgida tuleohutusreegleid. Soovitatav on varuda igapäevaselt tarbitavaid toiduaineid, mida saab ringluses hoida, ning ka lemmikloomadele vajalikku toitu. 

Pikema säilivusajaga ja lihtsasti tarbitavad tooted on näiteks konservid, kuivikud, pähklid, müslibatoonid ja küpsised. ‘

Tuleb meeles pidada, et elavat tuld ei tohiks jätta järelevalveta ning matkapliiti või grilli võib kasutada ainult õues. 

Soovitatavad kriisivarud:

piisav kogus joogivett (vähemalt 3 liitrit inimese kohta ööpäevas), 

säiliv toit, 

vajalikud ravimid, 

hügeenivahendid, 

taskulambid ja muud valgusallikad, 

patareidega või generaatoriga töötav raadio, 

sularaha varu, 

küttematerjal külmemaks perioodiks, 

toit lemmikloomadele, 

autos vähemalt pool paaki kütust. 

Kriisiolukorra koduste varude meelespeale saad pilgu peale heita alloleva lingi kaudu.

Vajuta siia ja lae alla! 

Hästi läbimõeldud kriisiplaan aitab pere liikmetel ohuolukorras rahulikult ja targalt tegutseda. Plaani tasub arutada kogu perega, et kõik teaksid, kuidas käituda ja kus vajalikud asjad asuvad.

Kogu perega läbi arutades tasub mõelda järgmistele küsimustele: 

Kuidas ja millal hädaolukorras abi kutsuda? 

Kus asuvad hädavajalikud esemed ja tööriistad? 

Kuidas peatada vee- ja gaasivarustus ning välja lülitada elekter? 

Kuhu ajutiselt varjuda (sugulaste, sõprade või suvekodu juurde)? 

Millal on turvalisem jääda koju ja millal on mõistlik evakueeruda? 

Mida kodust lahkudes kaasa võtta? 

Kuidas hoolitseda lemmikloomade eest kriisiolukorras? 

Olulised sammud:

Lepi lähedastega kokku kohtumispaik, kui side katkeb;

Veendu, et dokumendid ja esmavajalikud asjad oleksid kergesti kättesaadavad;

Pane kirja olulised kontaktid (naabrid, teenusepakkujad, omavalitsuse kriisikontaktid). 

tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;

tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees;

selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla – lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine;

tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;

leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt);

Koostage ühine kriisiplaan

Korteriühistute kriisivalmidus on oluline, et tagada elanike turvalisus ja mugavus ka ootamatutes olukordades. Hästi ettevalmistatud korterelamud võimaldavad elanikel kriisi ajal paremini toime tulla ning aitavad meil kõigil teadlikumalt ja kindlamalt ohuolukordades käituda. 

Lisainfo Päästeameti kodulehelt 

Abistav kontroll-leht korteriühistu juhile/juhatusele valmistumisel elutähtsate teenuste katkestusteks korterelamus 

Elektrikatkestus võib mõjutada paljusid igapäevaseid tegevusi – seiskuda võivad valgustus, kodumasinad, veevarustus, küttesüsteemid ja kaardimaksed. Kui katkestus kestab pikemalt, võivad ajutiselt suletud olla ka kauplused, apteegid ja tanklad.

Mida arvestada elektrikatkestuse korral:

hoia autos vähemalt pool paaki kütust;

hoia kodus taskulampe ja patareisid;

varu joogivett ja kauasäilivat toitu;

hoia mobiiltelefonid ja akupangad laetud;

kuula infot patareitoitel või autoraadiost.

Paljud pered kaaluvad elektrigeneraatori soetamist. Selleks: 

selgita välja, milliseid seadmeid hädaolukorras vajad, 

arvuta nende elektrivajadus, 

veendu, et generaatoril on vajalikud ohutusfunktsioonid (nt AVR), 

mõtle läbi, kus ja kuidas generaatorit kasutada, 

järgi tootja juhiseid ja vajadusel küsi spetsialistilt nõu. 

Veevarustus võib kriisiolukorras elektrist sõltuda, mistõttu on oluline varuda piisavalt joogivett. Ühisveevärgiga liitunud kodudes tasub uurida, kuidas veevarustus toimib katkestuse ajal. Minimaalselt arvestada 3 liitrit joogivett inimese kohta ööpäevas.

Kaart piirkonna avalikest joogiveevõtu kohtadest, kaevudest, allikatest 

Kui kasutad loodusest võetud vett (sh lumevett), keeda seda vähemalt 10 minutit või kasuta spetsiaalseid puhastusvahendeid. 

Kanalisatsioon võib elektrikatkestuse tõttu lakata töötamast, mis võib põhjustada veeuputusi ja sanitaarprobleeme. Seetõttu tasub varuda alternatiivseid lahendusi, näiteks tualettpotti paigutatavaid prügikotte või kuivkäimlat. 

Kui su kodu küttesüsteem töötab elektriga, tasub läbi mõelda alternatiivsed lahendused. Keskküttele toetudes tasub uurida kohalikult omavalitsuselt või teenusepakkujalt, kuidas see katkestuste ajal toimib. Kui kodus on ahi, kamin või puupliit, tuleb veenduda nende korrasolekus ja kasutada kütet säästlikult. 

Kui elektrist sõltumatuid kütteseadmeid pole, võib sooja hoidmiseks kasutada vaid ühte tuba, sulgeda uksed ja aknad ning tihendada kõik kohad, kust soojus võib kaduda. Kui on olemas gaasiradiaator või muu alternatiivne kütteseade, tuleb seda kasutada vastavalt juhistele ja järgida tuleohutusnõudeid. Generaatori olemasolul tasub enne kriisi kontrollida selle töökorda ja kütusevarusid. Kui kodus muutub liiga külmaks, võib kaaluda ajutiselt sugulaste või sõprade juurde kolimist või küsida abi omavalitsuselt. 

Pikema elektrikatkestuse korral võivad lõpetada töötamast sularahaautomaadid ja kaardimaksed. Seepärast on mõistlik hoida kodus pisut sularaha, et katta hädavajalikud kulutused vähemalt nädala jooksul. Ka väike sularahavaru rahakotis võib olla kasulik ootamatutes olukordades. 

Akupangad tuleks hoida laetuna, et vajadusel telefoni või muid seadmeid laadida. Nende kasutamisel tasub olla säästlik, et pikendada tööaega.

Kriisiolukorras saab olulist infot patareidega või dünamoga töötava raadio kaudu, samuti autoraadio kaudu – selleks tuleks hoida auto kütusepaak vähemalt pooltäis. Riiklikud teated edastatakse ERR-i kanalites ja Vikerraadios. 

Suure nakkushaiguse puhangu puhul:

pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit

väldi lähikontakte teiste inimestega

ära katsu oma silmi, nina ja suud

haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112

jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta

väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi

ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda

varu koju piisavalt ravimeid