Projektid

3. mail 2025 toimusid suured istutustalgud, millega jätkati koos kogukonnaga eelmisel aastal alustatud „Kadrina Tammepargi” rajamist. Tammepark koosneb 144-st puust, millest ligi sada on ostnud kogukonnaliikmed.

Kuigi pargi nimi on Tammepark, kasvavad seal lisaks punastele tammedele amuuri toomingad, siberi lehised,  arukased ‘Lanciniata’, hõbevahtrad ‘Lanciatum Wieri’, harilikud vahtrad ‘Pinceton Gold’, punased hobukastanid, Serbia kuused ja keerdmännid.

Tammepargi jaoks on koostatud interaktiivne kaart, kust leiab kõik puud koos omanike ja pühendustega. Soovi korral sai puu osta ka anonüümselt. Tänavust puude ostmise võimalust ootasid kogukonna liikmed suure huviga. Nii mõnigi tegi puu ostu juba korduvalt ja kaasati lisaks sõpru, kogukondi või seltsinguid.

„See näitab, et park on kogukonna jaoks tähtis ning ühtekuuluvustunne ja isiklik panustamise soov Kadrinas on suur,” väljendas oma heameelt vallavanem Kairit Pihlak „oleme kõigile südamest tänulikud.”

Seni laius Kadrina aleviku põhjaküljes Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ja Kalevipoja tänava esimeste kortermajade vahel tühi väli. „Kahes etapis rajatav park pakub silmailu ja puhkepaika, ühiselt loodu seob meid ka kokkuhoidvaks pereks ning paneb märkama ja hoidma loodust,” rääkis valla keskkonnaspetsialist Pamela Talzi „kui park on suureks sirgunud pakub see kaitset tuulte ja maanteelt kostuva müra eest”.

Idee luua park on õhus olnud peaaegu kümme aastat. 2015. aastal otsustas Kadrina vald maa taotleda munitsipaalomandisse ja anda sellele nimeks Tammepark.

Pildigalerii Tammepargi rajamisest leiad siit.

Pildistas: Jaanus Lekk

Kadrina vald tänab südamest kõiki, kes pargi rajamisele kaasa aitasid! 

Eriti suur tänu kuulub Andres Nukk, Enn Gross, Pamela Talzi, Marge Gross, ID Maastikud OÜ ja KiKi Maastikukujundus OÜ – teie pühendumus, teadmised ja abikäed on olnud hindamatud.

 Tammepargi interaktiivset kaarti näed allolevat kaardilt.
* Vajutades kaardi üleval vasakus nurgas oleva noole peale, saab tuua nähtavale külgpaneeli, kus on kaardi legend ning on võimalik erinevaid kihte lülitada sisse-välja. Puuga seotud lisainfo nägemiseks liigu hiirega puu kohale või klikka selle peale.

Eelmisel aastal sai alustatud kogukonnaga rajatava „Kadrina Tammepargi” loomisega, mil istutati esimesed 52 puud – 18 punast tamme, 13 amuuri toomingat ja 21 siberi lehist. Kõik puud leidsid toona väga kiirelt omanikud.

2. etapi puudest lähemalt:

Punane hobukastan (Aesculus x carnea) on erilise tumeroosa kuni punase õiega, püstise ja laia võraga puu, mille lehed on pealt tumerohelised ja alt hõbehallid.

Hõbevaher ‘Lanciatum Wieri’ (Acer saccharinum) on sügavalt lõhestunud 5-hõlmaliste pealt kahvaturoheliste ja alt hõbevalgete lehtedega. Puu on laia ja lehvikujulise võraga ja kollakasroheliste õitega.

Arukask ‘Laciniata’ (Betula pendula) on madalam püstise kasvuga graatsiline kase vorm, mille lehed on tugevalt lõhestunud. Mai keskel on kollased urvad.

Harilik vaher ‘Princeton Gold’ (Acer platanoides) on kollaselehine vahtra sort munajasovaalse võraga. Varjus kasvades kollane lehevärv suve keskpaigaks kaob.

Serbia kuusk (Picea omorika) on kitsavõraline sort. Okkad on kahevärvilised – pealt tumerohelised, alt valged. Puu hakkab noorelt käbisid kandma.

Keerdmänd (Pinus contorta) on kitsa ja tiheda võraga keerdus pikkade okastega kiirekasvuline sort, mille oksad algavad madalalt.

Teise etapi puud: harilik vaher ‘Princeton Gold’, Serbia kuusk, keermänd.

 Teise etapi puud: punane hobukastan, hõbevaher ‘Lanciatum Wieri’, arukask ‘Laciniata’.

 2. etapil istutavate puude asukohad.

Esimeses etapis istutatud puud: Amuuri tomingas, punane tamm ja siberi lehis.

Kadrina Tammepargi I etapi toetajad

Kadrina Tammepargi esimese etapi puude ostu, istutamist ja hooldust toetati Hooandja kaudu 88. korral, kokku 5447 eurot.

Toetajad:

• Krista Kimber
• Karel ja Krista Kirsimäe
• perekond Pusmann: Maris, Meelis ja Kirtel
• Ehte Mumm
• Linda Lehtmets, Kerstin Raidma ja Ahto-Lembit Lehtmets
• Madis Viise
• Marko Moor
• perekond Lindam
• perekond Schwindt – Ivar, Marge, Karl, Hugo ja Jakob
• Ainar Liivamäe
• Kadrina Keskkooli 1.a klass ja õpetaja Evelin Teiva (kooliteed alustanud 2023)
• Viru Laskurklubi (MTÜ Viru LK)
• Karmel
• perekond Jaakson
• perekond Vahenõmm
• Mäeotsa talu pererahvas
• Mirei, Riko ja Birgitta
• Kairit Pihlak
• Ingrid ja Kalle Liivamäe
• Merle Inno
• Karoline ja Jaak Kalja
• Vanessa Vaimets, Kristelle Vaimets, Villu Vaimets ja Kristin Reinaas
• perekond Kõks
• perekond Rosar
• Lootusvälja talu
• Aare Tamm
• Annika ja Ragnar Liivak
• perekond Suurkivid
• Kadrina Segakoor MTÜ
• perekond Kimber ja Veborn
• perekond Vahesaar
• Tristan Emberg
• Enriko Emberg
• perekond Mägi: Kristi, Rain, Krislin, Keitlin Meribel, Revor ja Roven Ren
• Anneli Sild
• perekond Rüütel
• Ramon Inno
• Evelin Tiiter
• perekond Saarmets
• Elo Hoolma perega
• Ander Lõns
• Merike ja Rein Sikk
• Haron
• Ridaküla seltsimaja, MTÜ Tiigisaare
• perekond Kirsipuu
• perekond Mets
• Kadrina Lasteaed Sipsik
• Perekond Meos
• Maia ja Aaron McDonnell
• Liis Emberg
• Anu Faelmann-Klaus
• Regina Paeste
• Peep Pihlak
• Liise Põhjala
• Kaia Ronk
• Maarit Vaikmaa
• Tea Tõnurist
• Liisbet Kukk
• perekond Kübar
• Rutt Kuusemäe
• Helin Nordling
• Mairo Mumm
• Teet Toming
• Liivi Sidron
• Anu Kuslap
• Signe Ranniit
• perekond Soots
• Merle Kärdla
• Helen Põldmäe
• Anna-Liisa Peikolainen
• Annelii Peikolainen
• Riina Pärn
• Kaimo Mund
• Margit Murumägi
• perekond Schotter-Levin
• Janek Trepp
• Viljar Saarkoppel
• perekond Gross
• Ilse Libert
• Laura Kalja
• Triinu Schasmin
• Siret Pung
• Taavi Rauniste

–  Enn Gross tegi omalt poolt kingituse Kadrina Tammepargi puude maha märkimise näol.

–  Andres Nukk aitas pargi rajamisele kaasa oma nõu, jõu ja abivahenditega.

–  KiKi Maastikukujundus OÜ pakkus oma professionaalset abi puude tellimisel ja istutuspäeva läbiviimisel ning jätkab pargi hooldamisega.

–  Rait Karus, ID Maastikud OÜ koostas Kadrina Tammepargi eskiisi.

Esimeses etapis istutatud puud: Amuuri tomingas, punane tamm ja siberi lehis.

Arenev elukeskkond

Tammepargi serva on detailplaneeringuga ette nähtud kolme uue kortermaja ehitus.

Fotol on näha Kalevipoja rajooni ja maanteed, mille vahele Tammeparki rajama hakatakse.

Tammepargi I etapi eskiis – pilti saad suuremalt vaadata sellele klõpsates. Eskiis: ID Maastikud OÜ, Rait Karus.

Tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas on oluline linnastumise käigus mitte unustada loodust ja liigirikkust. Viimastel aastatel on Kadrina vallas pandud rõhku Kadrina Keskkooli arengule. Seejuures ei ole unustatud aleviku kui terviku turvalisemaks ja loodussõbralikumaks elukeskkonnaks muutmist.

Tänaseks on uuendatud Kadrina aleviku ühe peatänava, Rakvere tee ilmet, mille kõrghaljastuses on arvestatud kokkusulandumist EV100 raames korraldatud konkursi “Hea avalik ruum” Kadrina keskväljaku tuleviku eskiislahendusega. 

Projekti nimi ja periood: Kadrina Soojuse kaugküttetorustike renoveerimine. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev: 01.juuni 2018 (KIK juhatuse otsus nr 1-25/98). Projekti abikõlblikkuse periood lõpp 31. detsember 2019.

Projekti number:  2014-2020.6.02.18-0354

Projekti lühiiseloomustus: 

Projekti eesmärgiks on soojustorustike renoveerimise kaudu kaugküttevõrgu toimimise kuluefektiivsuse tõstmine ning soojusenergia trassikadude oluline vähendamine. Projektiga rekonstrueeritakse arvestuslikult ca 1703 meetrit kaugküttetorustikke ja ehitatakse 130 m uusi torustikke (kokku 1833 m torustikke). Projekti tulemusena saab kogu Kadrina aleviku kaugküttetorustik renoveeritud, mis viib olulise soojusenergia säästuni ning tagab kaugküttevõrgu senisest efektiivsema ja kestlikuma toimimise aastateks.

Projekti üldised tehnilised näitajad:

 
Märkus: torustike pikkused on esialgsed (indikatiivsed) ning need täpsustuvad projekteerimis-ehitustööde käigus.

Projekti käigus renoveeritakse soojustorustik Nooruse tänaval, soojustorustik katlamajast kuni Spordikeskuseni  ja katlamajast kuni Huvikeskuseni. Samuti uuendatakse soojustorustik Rakvere tee 1 juurest kuni Kalevipoja tn 8 ja 10 ning Kalevipoja tn 3 ja 5 vaheline torustik. Huvikeskuse juurest ehitatakse soojustorustik rahvamajani. Soojustorustikud ehitatakse kombineeritult kas metallist või plastist eelisoleerituna.

Projekti rahastamine:

Vähesetähtsusega riigiabi 200 000 eurot.

AS Kadrina Soojuse omavahendid ja laen kuni 373 538 eurot

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas Kadrina Vallavalitsuse poolt esitatud projekti „Kodukompostrite ja konteinerite soetamine Kadrina valda” 9558 euroga. Projekti raames osteti Kadrina valla koduomanikele 100 kodukompostrit biolagunevate jäätmete kohapealseks kompostimiseks ning 70 konteinerit biolagunevate jäätmete kogumiseks ning üleandmiseks jäätmevedajale. Enne taotluse esitamist korraldas vallavalitsus kodukompostrite ja konteinerite vajaduse väljaselgitamiseks küsitluse ning vastajate vajadustest lähtuvalt esitas KIK-ile taotluse.

Projekti raames soetatud inventari on vallavalitsusel võimalik eraldada vaid kinnistule, mis on liidetud korraldatud jäätmeveoga ja kus on olemas rahvastikuregistri andmete kohane elukoht vähemalt ühel isikul.
Pärast omaosaluse tasumist ja lepingu allkirjastamist sai nõuetele vastav isik konteineri/kodukompostri oma kinnistule toimetada.
Lisaks koostati projekti raames kompostimisalane juhendmaterjal (infolehed) ning soovijatele korraldati kompostimisalane veebikoolitus. Projekti rahastas Keskkonnaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest.

Projekti nimi ja periood: Kadrina aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ning laiendamine. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev: 19. november 2018 (KIK juhatuse otsus nr 1-25/1021). Projekti abikõlblikkuse periood lõpp 31. detsember 2019.

Projekti number:  2014-2020.7.01.18-0385

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)

Ühtekuuluvusfond loodi 1993. aastal Euroopa Liidu Maastrichti lepinguga, et viia ellu Euroopa Liidu regionaalpoliitikat ning aidata järele majanduslikult vähem arenenud piirkondi. Erinevalt teistest struktuurivahenditest, kus toetust jagatakse regiooniti, antakse Ühtekuuluvusfondist toetust liikmesriikidele. Valdkonnad, mida Ühtekuuluvusfond toetab on keskkond ja transport, eesmärgiga viia riigi keskkonnasektori seisukord vastavusse Euroopa Liidu nõuetega ning saavutada hea transpordiühendus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Keskkonnasektoris on peamine osa Ühtekuuluvusfondi eelarvest suunatud veevarustuse, heitvee puhastamise ning jäätmekäitluse infrastruktuuri kaasajastamisele.

Lisainformatsioon EL struktuurifondide kodulehelt

Projekti lühiiseloomustus: Projekti raames on plaanitud rekonstrueerida Kadrina alevikus halvas tehnilises seisukorras olevad veetorustikud, et tagada olemasoleva veevarustussüsteemi töökindlus. Amortiseerunud kanalisatsiooni-torustike rekonstrueerimise tulemusel väheneb reovee imbumine pinnasesse ning kanalisatsiooni-torustike avariidest tulenev negatiivne mõju veekogumite seisundile. Kadrina alevik asub ka nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, reovee imbumine amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest pinnasesse on ohuks ka põhjaveele.

Veevõrgu laiendamisega ning uute veevarustuse liitumispunktide rajamisega tagatakse uutele liitujatele võimalus joogivee kvaliteedinõuetele vastava joogivee tarbimiseks. Uute kanalisatsiooni liitumisvõimaluste loomisel väheneb kohtpuhastite (nt kogumismahutid) kasutamine. On võimalik, et kasutusel olevad kohtpuhastid ei ole vettpidavad ning reovesi imbub pinnasesse. Seega on väheneb uute kanalisatsiooni liitumispunktide rajamisega oht nõrgalt kaitstud ala põhjaveele.

Ühisveevarustus- ja kanalisatsioonivõrku on plaanitud laiendada Kadrina alevikus Viru, Kauba,  Jaama, Posti ja Viitna tee tänavatel, kus plaanis rajada uued ÜVK liitumispunktid kinnistutele, mis senini ei ole ühendatud ÜVK süsteemiga.

Tuletõrjeveevarustuse tagamiseks on vajalik teostada veevõrgu ringistamist. Veevõrgu ringistamine on ette nähtud ,  Aia – Puusepa tn, Aasa – Aia tn,  ja Pargi tänaval. Lisaks vajalik paigaldada täiendavad hüdrandid. Rekonstrueerimisele kuuluvad amortiseerunud veetorustikud Kalevipoja tn, Rakvere teel, Pargi tn, Nooruse tn,  ja Tööstuse tn-l koos liitumispunktidega.

Rekonstrueeritavad kanalisatsioonitorustikud ja kanalisatsiooni liitumispunktid asuvad Kalevipoja tn, Rakvere teel, Pargi tn ja Viru tänaval.

Rekonstrueerimisele (asendamisele) kuulub Viru reoveepumpla RP-2, mis on amortiseerunud ning mille tootlikkus ei ole piisav. Reoveepumpla vajalik siduda AS Kadrina Soojus olemasoleva SCADA süsteemiga.

Projekti üldised tehnilised näitajad:

 
Märkus: torustike pikkused on esialgsed (indikatiivsed) ning need täpsustuvad projekteerimis-ehitustööde käigus.