Kadrina valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Kadrina Vallavolikogu 27.01.2021 määrusega nr 55 kehtestati “Kadrina valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri”, mis reguleerib õigussuhteid seoses reovee kohtkäitluse ja äraveoga Kadrina valla haldusterritooriumil.
Kadrina valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
Reovee kogumismahutite tühjendamiseks ja septikute ning omapuhastite hoolduse käigus tekkiva sette äraveoks tuleb tellida purgimisteenus purgimisluba omavalt ettevõttelt.
Lähimad purgimiskohad asuvad Kadrinas, Rakveres, Tapal. Kadrina alevikus asuvasse reoveepuhastisse omavad purgimisluba:
OÜ Kadrina Kommunaal (telefon 322 0167; e-posti aadress );
Fexa-Ekspress OÜ (telefon 5194 4298; e-posti aadress );
Tarevaht OÜ (telefon 5656 1515, e-posti aadress ).
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenused
Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab Kadrina valla elanikele ja valla territooriumil asuvatele ettevõtetele AS Kadrina Soojus.
AS Kadrina Soojus põhitegevusalaks on soojatootmine ja teiseks oluliseks tegevusalaks on veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamine.
Veemajanduse tegevuspiirkonnaks on Kadrina ja Hulja alevik, Kihlevere, Viitna, Vohnja, Salda, Ridaküla ja Neeruti külad.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise küsimustes palume pöörduda AS Kadrina Soojus poole.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad alates 01.12.2025 ASi Kadrina Soojus teeninduspiirkondades:
| Nr. | Teenus | Hind käibemaksuta | Hind käibemaksuga |
| 1 | tasu võetud vee eest | 1,33 €/m³ | 1,65 €/m³ |
| 2 | tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest | 2,89 €/m³ | 3,58 €/m³ |
Veeteenuse tasu kokku on 5,23 €/m³.
Alus on Konkurentsiameti 17.10.2025 otsus nr 9-3/2025-018.
VEETEENUSE HINNA KUJUNEMINE
Veeteenuse hind kujuneb Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) paragrahv 14 alusel. Vee-ettevõtja esitab Konkurentsiametile taotluse veeteenuse hinna kehtestamiseks.
Haldusmenetluse käigus kontrollitakse ettevõtte raamatupidamist, ettevõtja peab põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi.
Konkurentsiamet analüüsib, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.
Veeteenuse hinna kooskõlastamisel Konkurentsiameti poolt on vee-ettevõtjal õigus hind kehtestada teatades vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakondlikus ajalehes.
Kadrina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri
Kadrina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Nitraaditundlikud alad
Põhjaveeseire. Allikas: Põhjaveeseire nitraaditundlikul alal – Põllumehe Teataja
Veeseadus defineerib nitraaditundliku ala (edaspidi NTA) kui ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 mg/l, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu (VeeS § 37 lg 1). Lisainfot leiad SIIT.
NTA määramise eesmärk on intensiivsema põllumajandustootmisega piirkondades põhja- ja pinnavee kaitse. Selle eesmärgi saavutamist toetab NTA tegevuskava. Tegevuskava toetab samuti veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel ning pinna- ja põhjaveekogumite hea seisundi säilitamisel või saavutamisel.
Vee joogikõlblikkust arvestatakse:
Puhas joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus <25mg/l)
Ületatud nitraadisisalduse sihtarvuga joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus 25-40 mg/l)
Nn ohutsoonis olev joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus 40-50 mg/l)
Joogikõlbmatu joogivesi (nitraatide aastakeskmine sisaldus >50 mg/l)
Piirsisaldus <25mg/l on (ohtliku) aine sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse korral on pinnas või põhjavesi reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik.
Sihtarv >50mg/l on pinnase või põhjavee (ohtliku) aine sisaldus, millega võrdse või väiksema väärtuse korral on pinnase või põhjavee seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu.
Kas sinu kodu nitraaditundlikul alal on tervisele ohutu ja häid nõuandeid joogivee kaitsemiseks leiad SIIT.
Kuidas tarbida vett vastutustundlikult?
Euroopas elades on lihtne unustada, et vesi on piiratud ressurss ja et paljudele inimestele teisel pool maakera ei ole see alati kättesaadav. Kuna meie veetarbimine mõjutab ka teisi, on meie kohustuseks kasutada seda otstarbekalt, näiteks eelistades vannile dušši, ja mitte raisata tooteid, mille valmistamisel on vett kasutatud. Kliimamuutuse tõttu ja mitte nii kauges tulevikus seisavad Euroopa suuremad osad ilmselt silmitsi veepuuduse ja kvaliteetse joogivee leidmise probleemiga.
Nõuandeid, kuidas tarbida vett säästlikult ja hoida vee kvaliteeti saad lugeda SIIT.
Joogivee kvaliteet
Kadrina valla veevärkide joogivee kvaliteet
Terviseameti kodulehel leiate täiendavat informatsiooni ja infomaterjale joogivee kohta.
Joogivee analüüside tulemustega saate tutvuda ameti kodulehel http://vtiav.sm.ee/ kus terviseohutuse infosüsteemi (VTI) kaudu vee kvaliteedi andmed avalikustatakse. Kadrina valla veekäitlejate ja veevärkide leidmiseks kirjutage otsingu lahtrisse maakond – Lääne-Viru ja linn/vald – Kadrina.
Vastavalt veeseaduse § 132 lg 3 p 5 kuulub joogivee käitleja ülesannetesse tarbijale ja järelevalveametnikele teabe edastamine käideldava joogivee nõuetekohasuse kohta avaliku teabe seaduses sätestatud korras.
27.10.2017 kehtima hakanud määruse nr 82 redaktsiooni kohaselt on joogivee käitlejatel võimalus kontrollida joogivee kvaliteeti riskipõhiselt ning vee kvaliteediprobleeme paremini ennetada.
INFO SEISVAST VEEST PÕHJUSTATUD TERVISERISKIDE VÄLTIMISEKS
Mikroorganismide arvukust joogivees mõjutavad nii torustikus oleva vee temperatuur kui ka vee kasutamine – suvel hakkavad mikroorganismid vähese veetarbimise tulemusel kiiremini kasvama kui talvel.
Kui veetarbimisse tekib paus, jääb vesi torustikus seisma. Seisev vesi tekitab bakteritele soodsa kasvukeskkonna ning seetõttu moodustub majapidamisse paigaldatud filtrile biokile, kus võivad hakata arenema muuhulgas tervisele ohtlikud bakterid. Veekvaliteedi halvenemise võib tingida ka vana filtrielement.
Seetõttu on oluline, kui veetarbimist pole mõningate päevade jooksul toimunud, lasta esmalt veel kraanist voolata. Eriti oluline on seda teha suvisel ajal. Samuti on vajalik jälgida, et veefiltri filterelement saaks regulaarselt vahetatud.
Joogivee üldkaredus AS Kadrina Soojuse hallatavates puurkaevudes
Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendid.
Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees piirnorm.
Vee kareduse mõõtühikuid on mitmeid. Eestis kasutatakse vee kareduse näitajana mg-ekv/l: —-> 3,5 pehme, 3,5-7 keskmine , 7-10 kare, üle 10ne ebameeldiv maitse
| Asula/küla | Veekiht | Üldkaredus (mg-ekv/l) |
| Kadrina alevik PK 2 (Sauna -Tehnika tn) | Ordoviitsium-Kambrium | 3,1 |
| Kadrina alevik PK 6 ( Aasa tn36, Kadapiku ) | Ordoviitsium-Kambrium | 5,4 |
| Kadrina alevik PK 7 (Viru tn. Raamatukogu juures) | Ordoviitsium-Kambrium | 3,2 |
| Vohnja PK (puurkaev) | Ordoviitsium | 4,2 |
| Salda PK (puurkaev) | Ordoviitsium | 6,2 |
| Leikude PK (puurkaev) | Ordoviitsium | 4,6 |
| Ridaküla PK (puurkaev) | Ordoviitsium | 4,4 |
| Kiku PK (puurkaev) | Ordoviitsium | 6,5 |
| Neeruti PK (puurkaev) | Ordoviitsium | 7,3 |
| Viitna PK (puurkaev) | Ordoviitsium-Kambrium | 2,8 |
| Kihlevere PK (puurkaev) | Ordoviitsium-Kambrium | 6,8 |
| Hulja Tõnismäe elamute PK | Ordoviitsium-Kambrium | 2,8 |
Vee kareduse mõõtühikuid on maailmas kasutusel mitmeid, vt. alljärgnev tabel:
| Ühik | mg/l Ca | mg-ekv/l | mmol/l | °DH (GER) | °Clark (UK) | F kraad (FRA) | ppm (USA) |
| 1 mg/I CA | 1 | 0,05 | 0,025 | 0,14 | 0,175 | 0,25 | 2,5 |
| 1 mg-ekv/l | 20 | 1 | 0,5 | 2,8 | 3,5 | 5 | 50 |
| 1 mmol/l | 40 | 2 | 1 | 5,61 | 7,02 | 10 | 100 |
| 1 °DH (GER) | 7,14 | 0,357 | 0,178 | 1 | 1,25 | 1,78 | 17,8 |
| 1 °Clark (UK) | 5,72 | 0,286 | 0,143 | 0,80 | 1 | 1,43 | 14,3 |
| 1 F kraad (FRA) | 4 | 0,2 | 0,1 | 0,56 | 0,70 | 1 | 10 |
| 1 ppm (USA) | 0,4 | 0,02 | 0,01 | 0,056 | 0,070 | 0,1 | 1 |
Kadrina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034
Kadrina Vallavolikogu 28.12.2022 määrusega nr 9 kinnitati Kadrina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034.
Kadrina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034
Külad eraldi: lisa 1
Investeeringute maksumused: lisa 2
Joogi- ja heitveeproovid: lisa 3
Aktisaselts Kadrina Soojus
Aadress: Rakvere tee 11, Kadrina 45201, Lääne-Virumaa
Aktsiaselts Kadrina Soojus on 100% Kadrina valla omanduses olev äriühing. AS Kadrina Soojus tegevusala on soojatootmine, veevarustuse ja heitvee ärajuhtimine.
AS Kadrina Soojus andmekaitsetingimused
Kadrina Soojuse põhikiri
2024. aasta majandusaasta aruanne
2023. aasta majandusaasta aruanne
Kadrina alevi kaugküttepiirkonnas müüdava soojuse piirhinna kehtestamine
Soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus reguleerib kaugkütteseadus. Seaduse täitmist ja soojuse hinna regulatsiooni teostab Konkurentsiamet.
Läbi kaugküttevõrgu soojust edastav soojusettevõte peab kooskõlastama soojuse hinna Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet kooskõlastas 31.10.2022 otsusega nr.7-3/2022-179 Kadrina aleviku kaugküttepiirkonnas müüdava soojuse piirhinnaks 78,51€/MWh. Hinnale lisandub käibemaks.
Hind kehtib alates 01. detsembrist 2022.
AS Kadrina Soojus
Kaugküttepiirkonnad
Kadrina vallas on tsentraalse soojusega varustatud kaks asulat – Kadrina alevik ja osaliselt Hulja alevik. Soojatootmise ja soojaenergia ülekande teenust osutab Kadrina valla elanikele, Vallavalitsuse hallatavatele asutustele ja valla territooriumil asuvatele ettevõtetele AS Kadrina Soojus, kes on 100% valla omanduses.
Kadrina aleviku köetav kogukubatuur on 272 889 m³. Aastane soojatarbimine on 9 304 MWh. Tsentraalne soojaveevarustus puudub. Kütteks kasutatakse hakkepuitu.
Hulja alevikus varustab soojusega KÜ Tõnismäe. Köetav kubatuur on 34 900 m³. Aastane toodetav soojakogus on 3 600 MWh. Kütteks kasutatakse halupuid.
Tõhusa Kaugkütte märgis
Tõhusa Kaugkütte märgis
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing tunnustas 12. septembril 2019. aastal Kadrina Soojus AS-i kaugkütte tõhususe arendamise eest.
Kadrina Soojus oli arvult 70. Tõhusa Kaugküttesüsteemiga liituja. Kadrina kaugküttevõrgule eraldati vastav tunnistus ning märgis, mis tõendab, et kohalik kaugküttevõrk vastab energiatõhususe nõuetele.
Kadrinas on taastuvenergiaallikate osakaal 96%.